Nendel taliteraviljade p\u00f5ldudel, kus kohe p\u00e4rast k\u00fclvi on pritsitud mullam\u00f5juga herbitsiid, on t\u00e4naseks umbrohtudega mured murtud ja j\u00e4rgmised otsused umbrohtudega vajalik teha alles kevadel. Nendel p\u00f5ldudel, kus t\u00e4naseks pole tehtud \u00fchtki umbrohut\u00f5rjet, tasuks herbitsiidi pritsimise peale v\u00e4ga t\u00f5siselt m\u00f5elda. Eriti n\u00fc\u00fcd, kui oktoobri teine n\u00e4dal loodetavasti pritsimisilmasid pakub.<\/p>\n<\/div>
![\"Soojemad](\"https:\/\/puideseeme.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/08\/Soojemad-ilmad-on-soodsad-ka-umbrohutorje-tegemiseks-.webp\")
<\/a><\/span><\/div>Soojemad ilmad on soodsad ka umbrohut\u00f5rje tegemiseks<\/span><\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div> Taliteraviljad said sel aastal k\u00fcll v\u00e4ga heal ajal k\u00fclvatud ja on praeguseks m\u00f5nusasse kasvufaasi j\u00f5udnud. Lootus j\u00e4rgmise aasta saagipotentsiaalile on tugeva aluse saanud ning seep\u00e4rast ei tohiks n\u00fc\u00fcd olulist s\u00fcgisest t\u00f6\u00f6d veel tegemata j\u00e4tta. Muidugi ei tea, mis plaanid talveks on ilmataadil, aga umbrohi on ilmselge konkurent ja talvitumise p\u00e4rssija.<\/p>\n Miks? Sest:<\/p>\n 1) Kui peaks tulema paksu lumikattega talv, on oht lumiseene ja t\u00fcfuloosi arenguks topeltsuur. M\u00f5lemad need haigused levivad kontakti teel, mis t\u00e4hendab, et mida rohkem on rohelist taimemassi p\u00f5llul, seda lihtsam on haigustel levida. Mass hoiab kinni niiskust ja tekitab keskkonna, kus haudumine ja sellega kaasnev taimemassi m\u00e4danemine-roiskumine on t\u00f5en\u00e4oline ning samuti taimehaigused kenasti s\u00e4ilivad. Sedasi m\u00f5eldes on s\u00fcgisene umbrohut\u00f5rje ka osaliselt haiguste v\u00e4hendamise v\u00f5te.<\/p>\n Oavaris k\u00fcll h\u00e4vineb k\u00fclmadega, kuid lagunemata taimemass on haiguste s\u00e4ilitaja ja taimede l\u00e4mmataja<\/em><\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div> Umbrohud, mis esimeste k\u00fclmadega h\u00e4vivad v\u00f5i n\u00e4iteks ka k\u00fclmaga h\u00e4viv oa ja herne varis oleks samuti vaja t\u00f5rjuda enne k\u00fclmade tulekut. Mida hiljem on umbrohud p\u00f5llul, seda kauemaks j\u00e4\u00e4b teraviljataimede vahele taimemassi, mille lagunemine k\u00fclmas on palju aeglasem. Siinkohal tekib sama \u2013 liigne taimemass on haiguste levitaja ja soodustaja ning osalt ka l\u00e4mmataja.<\/p>\n 2) Arvestades, et rukis ja talioder on s\u00fcgisel v\u00f5imsalt kasvanud ja v\u00f5rsunud ning kiirema arenguga ja varasemalt k\u00fclvatud talinisud on samuti j\u00f5udnud v\u00f5rsumise algfaasi, v\u00f5ib kevadel tekkida ajapuudus \u00f5igeaegse umbrohut\u00f5rje tegemiseks. Kevadilmad on meil tihtipeale muutlikud ja pritsimine on \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel takistatud, aga taimekasv ometi selle j\u00e4rgi ei oota. Teraviljad kasvavad kiiresti m\u00f5ne herbitsiidi soovitatud kasvufaasist v\u00e4lja v\u00f5i talvitunud umbrohud l\u00e4hevad varakult \u00f5itsema ning l\u00f5pptulemusena saab umbrohtudest t\u00f5eline peavalu. S\u00fcgisene umbrohut\u00f5rje t\u00f5mbab pool sellest pingest maha ja annab kevadel lisaaega otsuste tegemiseks v\u00f5i kasv\u00f5i hoopis suviviljade k\u00fclvidega tegeleda.<\/p>\n<\/a><\/span><\/div>