Toidunisu kokkuostul m\u00e4ngivad kategooriaklassi m\u00e4\u00e4ramisel rolli mitmed kvaliteedin\u00e4itajad: n\u00e4iteks niiskus, proteiin, mahukaal, teralisand. Teiste seas m\u00e4\u00e4ratakse saagiterade langemisarv. Sellest, mis on \u00fcldse langemisarv ning mis m\u00f5jutab selle olulise n\u00e4itaja tulemust, kirjutas v\u00e4ga hea kokkuv\u00f5tva lugemise Reine Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur ja talinisu aretaja. Tema lahkel loal on hea meel kajastada v\u00e4ga olulist infot.<\/p>\n<\/div>
![\"Talinisu](\"https:\/\/puideseeme.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/08\/Talinisu-ootab-kombaini-.webp\")
<\/a><\/span><\/div>Talinisu ootab kombaini<\/span><\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div> Lisaks proteiinisisaldusele on \u00fcks nisu k\u00fcpsetuskvaliteedi n\u00e4itaja langemisarv. Langemisarvuga iseloomustatakse nisu teras oleva t\u00e4rklise seisundit. T\u00e4rklist sisaldub nisu teras keskmiselt 70%. Tera jaoks on t\u00e4rklis kui energiaallikas \u2013 kui tera idanema hakkab, siis lagundatakse taime kasvu ajal terasse kogutud t\u00e4rklis ens\u00fc\u00fcm alfa-am\u00fclaasi abil lihtsamateks suhkruteks ning idanema hakkav tera, millel veel mullast toitu hankivaid juuri ei ole, saab uue taime kasvama hakkamiseks vajamineva energia neist suhkrutest. Seda, kas teras on t\u00e4rklis veel korralik v\u00f5i lagunenud suhkruteks, m\u00e4\u00e4ratakse tavaliselt Hagberg \u2013 Perteni langemisarvu meetodiga. Jahust ja veest tehakse suspensioon ja kui jahu sisaldab lagunemata t\u00e4rklist, siis muutub kuumutades see suspensioon paksuks nagu kissell. Kui aga t\u00e4rklis on lagunenud, siis nn \u201dkisselli\u201d ei moodustu. Kui katsekalaasist, kus \u201dkisselli\u201d keedeti, lasta kolb l\u00e4bi kukkuda, siis t\u00e4rklise t\u00f5ttu paksuks muutunud vedelikust vajub kolb aeglasemalt l\u00e4bi kui lagunenud t\u00e4rklisega jahust tehtud suspensioonist. Ja see aeg, kui kaua kolb l\u00e4bi katsekaasi langeb, iseloomustabki langemisarvu, mida m\u00f5\u00f5detakse sekunditega. Tera t\u00e4rklis on saia k\u00fcpsetusel t\u00e4htis, sest laseb kerkinud saiap\u00e4tsil kuumas ahjus moodustada k\u00e4snja tarretunud massi. Kui t\u00e4rklist ei ole, vajub kerkinud saiap\u00e4ts ahjus kokku.<\/em><\/p>\n Sel aastal on mitmelt poolt olnud kuulda, et kuigi on kuum ja kuiv koristusperiood olnud, on m\u00f5nel sordil langemisarv v\u00e4ga madal ja k\u00fcpsetuskvaliteedile ei vasta. Tavaliselt l\u00e4heb langemisarv madalaks, kui koristusperiood on vihmane ja niiske ning see soodustab tera peas kasvama hakkamist ja t\u00e4rklise lagunemist. Kuid sel aastal siiani seda p\u00f5hjust ei ole.<\/em><\/p>\n Kirjanduse andmetel v\u00f5ib aga madalal langemisarvul olla teinegi p\u00f5hjus \u2013 hilisk\u00fcpsusel moodustunud alfa-am\u00fclaas ehk ingliskeelses kirjanduses late maturity alpha-amylase (LMA). Kui tera valmimise ajal on ekstreemselt kuumad v\u00f5i k\u00fclmad temperatuurid v\u00f5i kui temperatuuride vahe \u00f6\u00f6p\u00e4evas v\u00e4ga palju muutub, siis v\u00f5ib m\u00f5ni genot\u00fc\u00fcp hakata moodustama ens\u00fc\u00fcm alfa-am\u00fclaasi, mis siis t\u00e4rklist lagundama hakkab. See kuuma-k\u00fclma \u0161okk v\u00f5ib tera langemisarvule m\u00f5juda, kui see juhtub umbes kuu aega p\u00e4rast \u00f5itsemist. Eesti kliimas LMA m\u00f5jul tekkinud madal langemisarv v\u00e4ga tihti probleemiks ei ole, k\u00fcll aga n\u00e4iteks Austraalias.<\/em><\/p>\n Erinevad sordid k\u00e4ituvad nii niisketes koristusoludes kui ka ekstreemselt kuumades oludes erinevalt. Mitte k\u00f5ikidel sortidele ei pruugi tekkida LMA ja niisketes koristusoludes v\u00f5ib m\u00f5ni sort kauem vastu pidada, enne kui tera t\u00e4rklis lagunema hakkab ja tera idanema. Seda viimast nimetatakse peas kasvamamineku kindluseks. Kui praeguseks on kuumad olud l\u00e4bi ja k\u00e4tte j\u00f5udnud koristusaeg, siis v\u00f5ib see kujuneda veidi vihmasemaks, kui oli eelnev kuum suvi. Kui koristusaegne ilm, mil tera on valmis, on lisaks vihmale ka jahe, siis tekib peas kasvamaminekut rohkem ja kergemini. Samuti v\u00f5ivad langemisarvule ja peas kasvamaminekule halvasti m\u00f5juda mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest kestvad vihmad.<\/em><\/p>\n Langemisarv v\u00f5ib \u00fchel ja samal sordil, mis on kasvanud \u00fchel p\u00f5llul, erineda ka p\u00f5llu erinevates osades. Vahel v\u00f5ib veidi tulemust m\u00f5jutada, kas vili kasvas lohus v\u00f5i p\u00f5llu k\u00f5rgema osa peal. Tingimused kasvuks ja arenguks v\u00f5ivad olla veidi erinevad ning langemisarvu test v\u00f5ib anda ka veidi erinevad tulemused. Kuid arvatavasti ei saa sealt tulla siiski v\u00e4ga suurt vahet.<\/em><\/p>\n Mida saab viljakasvataja teha? Kes tahab kasvatada saiavilja, kus langemisarv on \u00fcheks kvaliteedi kriteeriumiks, v\u00f5iks uurida k\u00fclvatava sordi omadusi sellest aspektist. Teine asi, mida saab teha \u2013 vili koristada \u00e4ra kohe, kui on valmis, et juhuslikud vihmahood kvaliteeti rikkuda ei saaks. Samas ei tohiks koristada mittek\u00fcpset vilja, sest rohelise tooniga terades v\u00f5ib alfa-am\u00fclaas veel aktiive olla (enne kui tera valmis saab ja puhkeperioodi l\u00e4heb).<\/em><\/p>\n \u00dcks t\u00e4htis meelespidamine veel \u2013 kunagi ei tohi segada hea ja halva langemisarvuga nisu. Kui arvate, et suudate madala langemisarvuga nisu olukorda parandada, sinna v\u00e4ga hea langemsiarvuga nisu sisse segades, siis te eksite. Siin aritmeetiline keskmine ei kehti. Tilk t\u00f5rva, st madalama langemisarvuga nisu, v\u00f5ib \u00e4ra rikkuda suure ja kuldse meepoti! Pigem m\u00fc\u00fca need kaks partiid eraldi maha.<\/em><\/p>\n Originaaltekst on ilmunud Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehel: https:\/\/etki.ee\/artikkel\/mis-mojutab-nisu-langemisarvu\/<\/a> ja https:\/\/www.pollumajandus.ee\/uudised\/2021\/07\/29\/mis-mojutab-nisu-langemisarvu<\/a>.<\/p>\n<\/div>