{"id":1,"date":"2025-07-10T11:09:46","date_gmt":"2025-07-10T11:09:46","guid":{"rendered":"https:\/\/puideseeme.ee\/?p=1"},"modified":"2025-08-23T13:36:46","modified_gmt":"2025-08-23T10:36:46","slug":"fusarioos-tali-ja-suviteraviljades","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/puideseeme.ee\/en\/fusarioos-tali-ja-suviteraviljades\/","title":{"rendered":"Fusarioos tali- ja suviteraviljades"},"content":{"rendered":"

Juba teist aastat j\u00e4rjest on fusariooside levik nisu- ja odrap\u00f5ldudel (nii tali- kui suviviljadel) j\u00e4rjest suuremal m\u00e4\u00e4ral rikkumas saagikvaliteeti ja ka seemnematerjali. Nimelt roosad terad viljapeades p\u00f5hjustavad ennakvalmimist ja peentera ning samuti toksiine saagis ja haigustekitajate s\u00e4ilimist seemnetel \u2013 sealt omakorda on kohe m\u00f5jutatud ka uued rajatud p\u00f5llud ja taimed. P\u00f5hjuseid fusariooside nii aktiivseks arenguks ja laialdaseks levikuks saab peamiselt otsida muidugi ilmastikust, kuid rolli haiguse s\u00e4ilimisel ja edasilevimisel m\u00e4ngib ka kogu kasvuaegne p\u00f5llutehnoloogia mullaharimisest fungitsiidide kasutamiseni ning samuti ka koristusperioodi ilm ja koristamise \u00f5igeaegsus.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Fusarioos<\/a><\/span><\/div>

Fusarioos mitmel pa\u0308hikul<\/span><\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Fusarioos<\/a><\/span><\/div>

Fusarioos hilisel odral<\/em><\/span><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

K\u00f5ige olulisema m\u00f5juga fusariooside ja muude hallitusseente arengule viljapeadel on ilm just \u00f5itsemise ja tera t\u00e4itumise ajal. Vihm ja jahedad temperatuurid taimekasvu kriitilisel ajal, t\u00e4pselt nagu sel suvel oli, toovadki piim- ja vahak\u00fcpsuse faasis n\u00e4htavale nii roosaka kui halli-musta kirmega p\u00e4hikud ja terad. J\u00e4llegi sama lugu, nagu k\u00f5igi muude taimehaigustega \u2013 silmaga n\u00e4htav on alguse saanud juba mitmeid n\u00e4dalaid tagasi ja on tagaj\u00e4rg ehk haiguse tulemus, mitte just p\u00f5llule nakkunud haiguse algus. Fusarioosi \u201cpeiteaeg\u201d v\u00f5ib olla kuni kuu aega, seega talinisudel on haiguse olemasolul p\u00f5llus juba kahjustus t\u00f5en\u00e4oliselt praegu leitav, aga suviviljadel, suvinisul ja hilisel odral, v\u00f5ib see veel avalduma hakata alles l\u00e4hiajal.<\/p>\n

<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Hallitusseened\"<\/a><\/span><\/div>

Hallitusseened<\/span><\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Fusarioos\"<\/a><\/span><\/div>

Fusarioos<\/span><\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

Lisaks sellele, et fusarioos viljapeadel p\u00f5hjustab saagi toksiliseks muutumist, v\u00f5ib saagikadu tugeva nakkuse korral olla kuni 30%. P\u00e4hik ja seeme, mis on silmaga n\u00e4htavalt kaetud roosa kirmega, takistab vee ja toitainete liikumist temast \u00fclevalpool asuvatesse p\u00e4hikutesse, mist\u00f5ttu ka nakkunud viljapead poolenisti kuivavad ja heledaks muutuvad.<\/p>\n

<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

R\u00f5\u00f5mustada selle \u00fcle, et fusarioosidest roosaks muutunud p\u00e4hikuid p\u00f5llult ei leia, saavad hetkel kindlasti need, kes tegid viimase haigust\u00f5rje pritsimise viljapeade loomise j\u00e4rgselt, kas \u00f5itsemise alguses v\u00f5i \u00f5itsemise ajal. Just see on ainu\u00f5ige ajastus, et saada parim tulemus. Kui viimane fungitsiidi pritsimine tehti enne viljapeade loomist, n\u00e4iteks lipulehe kaitseks, siis oli see ilmselgelt liiga vara ja ei kaitsenud viljapeade nakkuse eest. Rohkem isegi on fungitsiidide pritsimise ajastamisest s\u00f5ltuvad suviviljad, sest nende \u00f5itsemise ajal oli laussadu mitmeid p\u00e4evi ja isegi n\u00e4dal aega j\u00e4rjest.<\/p>\n

Fusarioosi seeneperekond on v\u00e4ga laiahaardeline ja mitmek\u00fclgne, p\u00f5hjustades haigusi tegelikult kogu teraviljataime kasvu ajal. Nii mitmedki t\u00f5usmep\u00f5letikud ja juurem\u00e4danikud v\u00f5i isegi laigud lehtedel on fusariooside tulemusel tekkinud. Viljapeade haigestumine ja terade roosaks muutumine on ehk k\u00f5ige lihtsamini tuvastatav ning samuti ka k\u00f5ige tuntum. M\u00f5ned aastad tagasi, kui meil olid veel lumega talved, oli k\u00f5igile v\u00e4ga teada ja tuntud fusarioos lumiseen.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Fusarioos<\/a><\/span><\/div>

Fusarioos (roosa) alumisel pa\u0308hikul, u\u0308lemine osa viljapeast samuti kuivanud<\/span><\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

\"Fusarioosi<\/a><\/span><\/div>

Fusarioosi elutsu\u0308kkel<\/span><\/em><\/p>\n<\/div>

Praegu on p\u00f5ldudel leida ka taimi, mis on justkui niisama \u00e4ra kuivanud ja terves ulatuses l\u00e4inud kollaseks. Selliseid taimi on kas \u00fcksikud v\u00f5i on neid laiguti, kuid silma j\u00e4\u00e4vad nad \u00fcldp\u00f5llus suhteliselt kergesti. Isegi, kui nende taimede viljapeades pole leida roosasid p\u00e4hikuid, on ka see fusarioosist tuleneva juurehaiguse tulemus. Selline juurehaigus on uskumatu k\u00fcll, aga alguse saanud juba talvitumisest v\u00f5i varakevadest. Tasubki neid kollaseid taimi v\u00e4lja t\u00f5mmata ja vaadelda ning v\u00f5rrelda juuri tervete taimede juurtega \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4\u00e4b kohe silma, et juurestik on n\u00f5rgem, kahjustunud v\u00f5i h\u00e4vinud.<\/p>\n

Peale \u00f5igeaegse \u00f5itsemisaegse fungitsiidi pritsimise, on fusariooside ja hallitusseente arengu ennetamiseks ja tekkev\u00f5imalusega arvestamisel olulised muudki tegurid:<\/p>\n

\u201cIga uus k\u00fcnnip\u00e4ev on uue p\u00f5llu s\u00fcnnip\u00e4ev\u201d \u2013 pole midagi teha, aga k\u00fcnd on k\u00f5ige efektiivsem vahend nii haigustekitajate kui ka tegelikult umbrohtude ja ka kahjurite v\u00e4hendamiseks. K\u00f5igil harimisviisidel, mis j\u00e4tavad haigestunud taimeosad maapinnale, on haiguste levikut suurendav toime.<\/p>\n

Eelviljadest on k\u00f5ige ohtlikumad fusariooside agressiivsemaks muutjateks monokultuur (nisu j\u00e4rgnevus nisule) ja mais. Paremad on rukis ja isegi kaer, eriti aga kartul, rist\u00f5ielised ja liblik\u00f5ielised. Hernes ja uba \u201cpuhastavad\u201d mulda teravilja juurem\u00e4danikke p\u00f5hjustavatest haigustekitajatest.<\/p>\n

Ka k\u00f5rgem v\u00e4etusfoon on fusarioosidele soosiv tegur ning seda eriti, kui v\u00e4etusfoonile vastavalt ei kasutata piisava efektiivsusega haigust\u00f5rjeprogrammi v\u00f5i veel hullem, kui heast toitumusest ja kehva ilma koosm\u00f5jul teravili lamandub. Lamandumine on muidugi igatpidi tuju rikkuja ja koristust raskendav.<\/p>\n

Ripslaste ja lehet\u00e4ide kahjustus on soodsaks pinnaseks ja kahjustatud p\u00e4hikud on oluliselt vastuv\u00f5tlikumad seenhaigustele.<\/p>\n

L\u00e4bim\u00f5eldud ja ilmaolusid arvestav fungitsiidiprogramm ning ennetav t\u00f5rje kogu taimekasvu v\u00e4ltel omab m\u00f5ju l\u00f5pptulemusele. Kui pritsimiste vahele j\u00e4\u00e4b liiga pikk vahe v\u00f5i haigust\u00f5rjega hilinetakse nii, et lehestik on juba tugevalt kahjustunud, n\u00f5rgestab see taime ja m\u00f5nele tekkinud kahjule ei olegi v\u00f5imalik enam korralikult pidurit t\u00f5mmata.<\/p>\n

Lisaks sellele, et ilmastik teravilja \u00f5itsemise ajal on kriitilise t\u00e4htsusega, on sama oluline ka kuiv ja soe ilm koristuse ajal, sest mida kauem valminud vili p\u00f5llule seisma j\u00e4\u00e4b ja koristus vihmade t\u00f5ttu viibib, seda agressiivsemaks muutuvad ka nii fusarioosid kui ka muud hallitusseened.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

<\/div><\/div>

Soovid rohkem infot? Siis v\u00f5ta meiega \u00fchendust!<\/h3><\/div>
<\/div>
<\/div>